Cornelisseni artikli üks peamisi eesmärke oli uurida ja selgitada kas ja kuidas on võimalik akadeemilisi teadmisi kasutada praktikas ning anda ka ülevaate mõndade teadlaste ja praktikute seisukohtadest. Samuti toodi välja kolm erinevat mudelit kuidas teooriaid praktikas kasutada , mis omakorda kõik täiendavad üksteist.
Esimene neist „ The instrumental model “, üritab leida probleemi lahendamiseks puuduvat infot akadeemilistest teooriatest. Esimene, kes seda praktikas rakendas oli Robinson. Akadeemiline maailm pakub pigem teooriaid ja raamistikke ning see on ka selle mudeli miinuseks, sest probleeme on erinevaid ja praktikas ei pruugi kõik nii toimida nagu teoorias.
Teine mudel „ The conceptual model“ ei paku kindlaid lahendusi probleemile vaid pigem üldist tuge ja teoreetilisi aluseid. Siin tekibki küsimus, kas praktikud vajavad üldisi teadmisi akadeemilisest teooriast või kindlaid lahendusi.
Kolmas„The translation model“ toob välja idee, et nii akadeemilised teooriad kui ka praktika täiendavad üksteist.
Palvik, Toth ja Salmon arvavad, et ilma tugeva akadeemilise põhjata on peaaegu võimatu hiljem professionaliseeruda. Praktikute meelest aga on hea suhtekorralduse aluseks pigem intuitiivsus ja eksperimenteerimine.
Mina arvan, et akadeemilised teooriaid on olulised, et vajadusel neid kasutada, kuid kõik teooriad ei pea alati paika praktikas. Seega on oluline ka improviseerimine ja selle läbi uute teadmiste omandamine.
