Friday, December 13, 2013
Läbi ta saigi..
Siit tuleb selle kursuse kõige kõige viimane postitus. Eks natuke kahju ju ole ka.
Selles blogis on koondatud kahe suhtekorraldusliku kursuse materjalid kui nii võib öelda.
Kui meie esimesel aastal ja esimesel kursusel Karuemaga saime ülesande teha blogi ja hakata sinna ise postitusi tegema tundus see minu jaoks natuke kohutav. Ma ei olnud kuragi varem blogi pidanud ja väga palju erinevaid blogisid ei olnud lugenud ka.Tuli aga kuskilt pihta hakata ja nii ta siia tekkima hakkas. Muidugi oli raske kirjutada huvitav tekst, mida keegi lugeda viitsiks ja veel nii, et seal ka mõni mõte ja tarkusetera sees oleks.
Kolmandal aastal uue kursuse raames ei olnud mõte blogist enam nii hirmutav. Kord oli seda juba tehtud ja tuli lihtsalt jätkata, mis kunagi alustatud. Positiivne oli ka see, et ei pidanud hakkama uut blogi tegema, vaid võis need kaks liita.
Loomulikult peaks kolmanda aasta tudengil olema kool, kool ja veel kord kool kõige tähtsam, kuid pratamatult on koguaeg kiire, nii kooli kui ka kooliväliseid asju on väga palju ja koguaeg on peas mõte, et kuidas küll ma need kõik tehtud saan. Tegelikult oli mul paralleelselt vaja ka teise kursuse blogi pidada, mis tegi asja veelgi keerulisemaks.
Siin ta siiski on, nii hästi või halvasti kui hetkel suutsin või oskasin olen selle blogiga valmis saanud.
Selle kursuse juures meeldis mulle nagu ikka Kaja loengute puhul, et ei olnud puhtalt kuiv teooria vaid ka nalja ja seiklusi maalt ja merelt.
Nagu selle hooaja esimeses postituses juba mainisin oli see kursus mulle heaks kordamiseks ning kindlustuseks, et natuke olen siiski juba targemaks saanud ka.
Toredad on ka praktilised ülesanded, mida ka harrastada saime. Vaheldust on vaja ja nii ju õpibki kõige paremini !
Selleks korraks siis kõik :)
Sõnum
Viimaseks teemaks selles blogis saab olema praktiline kommunikatsioon- sõnumi saatmine, keskkond, formuleerimine, vastuvõtja, saatja jne.
Võtaksin selle osa kokku nii..
Nagu meile juba aegade algusest räägitud on ei ole sõnumi saatmine alati nii lihtne, et võtan kätte ja ütlen. Selleks, et sõnum saatjalt vastuvõtjani jõuaks tuleb tal läbida pikk tee.
Kui on plaanis saata üks asjalik sõnum ning eesmärgiks ei ole sõpra õhtul kinno kutsuda siis tuleks selle protsessi üle natuke pikemalt järele mõelda, et sama sõnum jõuaks sama sisuga kohale ja oleks arusaadav ka vastuvõtjale.
Kõigepealt tuleks muidugi välja mõelda: mida öelda? kellele öelda ? miks öelda ? kus öelda? kelle nime alt öelda? ja veel palju asju..
Kui sõnumi sisu on olemas, tuleks mõelda sellele, kellele sõnum on mõeldud ehk kes on vastuvõtja. Sellest olenevalt saab valida sobivaima kanali. Kuna kontekstist oleneb väga palju sõnumi arusaadavus, siis peab olema see suunatud läbi õige kanali ja ka õigel ajal ning õigesti vormistatud. Isegi kui saatja poolt on tehtud kõik õiged sammud, siis mõjutab arusaadavust ka vastuvõtja haritus ja kuidas ta saadud informatsiooni tõlgendab.
Tõenäoliselt see, mida kirjutame sõbrale facebookis ei sobi edastamiseks ametlikus keskkonnas ja ilmselt ei ole mõtet toimida ka vastupidi.
Ei ole mõtet kirjutada väga keerulist, detailset ja faktiderohket teksti kui eesmärgiks on teavitada pensionäre uute ravimisoodustuste tekkimistest uuel aastal. Samuti ei ole mõtet seda infot levitada facebooki või twitteri kaudu.
Et siis...igale asjale oma koht, aeg ja viis!
Võtaksin selle osa kokku nii..
Nagu meile juba aegade algusest räägitud on ei ole sõnumi saatmine alati nii lihtne, et võtan kätte ja ütlen. Selleks, et sõnum saatjalt vastuvõtjani jõuaks tuleb tal läbida pikk tee.
Kui on plaanis saata üks asjalik sõnum ning eesmärgiks ei ole sõpra õhtul kinno kutsuda siis tuleks selle protsessi üle natuke pikemalt järele mõelda, et sama sõnum jõuaks sama sisuga kohale ja oleks arusaadav ka vastuvõtjale.
Kõigepealt tuleks muidugi välja mõelda: mida öelda? kellele öelda ? miks öelda ? kus öelda? kelle nime alt öelda? ja veel palju asju..
Kui sõnumi sisu on olemas, tuleks mõelda sellele, kellele sõnum on mõeldud ehk kes on vastuvõtja. Sellest olenevalt saab valida sobivaima kanali. Kuna kontekstist oleneb väga palju sõnumi arusaadavus, siis peab olema see suunatud läbi õige kanali ja ka õigel ajal ning õigesti vormistatud. Isegi kui saatja poolt on tehtud kõik õiged sammud, siis mõjutab arusaadavust ka vastuvõtja haritus ja kuidas ta saadud informatsiooni tõlgendab.
Tõenäoliselt see, mida kirjutame sõbrale facebookis ei sobi edastamiseks ametlikus keskkonnas ja ilmselt ei ole mõtet toimida ka vastupidi.
Ei ole mõtet kirjutada väga keerulist, detailset ja faktiderohket teksti kui eesmärgiks on teavitada pensionäre uute ravimisoodustuste tekkimistest uuel aastal. Samuti ei ole mõtet seda infot levitada facebooki või twitteri kaudu.
Et siis...igale asjale oma koht, aeg ja viis!
Wednesday, December 11, 2013
http://www.tarbija24.ee/200311/uuring-konsumerism-ohustab-teismeliste-vaimset-tervist
Värske uuring näitab, et tarbimisele üha suurema tähtsuse omistamine võib olla üks põhjus, miks USA teismelistel üha enam psühholoogilisi häireid esineb.
Oleme tänaseks jõudnud sellisesse faasi, kus vajadus omada üha rohkem ja rohkem asju on hakanud otseselt mõjutama noorte inimeste psüühikat. Uuringus osalenud 63 000 murdeealise õpilase psüühika on märgatavalt muutunud võrreldes varasemaga.
Täheldati, et tänapäeva noored on ebastabiilsemad, murelikumad, rohkem isoleeritud ning emotsionaalselt tundlikumad.
Kahjuks võib igapäevaselt märgata konsumerismi mõju inimestele ja eriti noortele. Vajadus omada paremaid asju nüüd ja kohe. Keegi ei taha allla jääda oma sõpradele või klassikaaslastele. Väärtustatakse palju enam materiaalseid asju kui vaimseid väärtusi ja inimsuhtlust. Tuntakse end halvasti kui ei ole seljas kõige ägedamad riided ja käes kõige uuem IPhone. arvatavasti võib siit saada alguse isoleeritus teistest. Selles võib ilmselt süüdistada aga ühiskonna arengut ning paremaid võimalusi hüvede soetamiseks või omandamiseks.
Värske uuring näitab, et tarbimisele üha suurema tähtsuse omistamine võib olla üks põhjus, miks USA teismelistel üha enam psühholoogilisi häireid esineb.
Oleme tänaseks jõudnud sellisesse faasi, kus vajadus omada üha rohkem ja rohkem asju on hakanud otseselt mõjutama noorte inimeste psüühikat. Uuringus osalenud 63 000 murdeealise õpilase psüühika on märgatavalt muutunud võrreldes varasemaga.
Täheldati, et tänapäeva noored on ebastabiilsemad, murelikumad, rohkem isoleeritud ning emotsionaalselt tundlikumad.
Kahjuks võib igapäevaselt märgata konsumerismi mõju inimestele ja eriti noortele. Vajadus omada paremaid asju nüüd ja kohe. Keegi ei taha allla jääda oma sõpradele või klassikaaslastele. Väärtustatakse palju enam materiaalseid asju kui vaimseid väärtusi ja inimsuhtlust. Tuntakse end halvasti kui ei ole seljas kõige ägedamad riided ja käes kõige uuem IPhone. arvatavasti võib siit saada alguse isoleeritus teistest. Selles võib ilmselt süüdistada aga ühiskonna arengut ning paremaid võimalusi hüvede soetamiseks või omandamiseks.
Sunday, December 8, 2013
SMILE
Leidsin ühe toreda artikli Tiit Hennostelt, mis räägib netikeelest.
http://arvamus.postimees.ee/2622918/tiit-hennoste-kuule-ma-eemale-nuud
1990 aastatel koos interneti sünniga arvatakse olevat sündinud ka "netikeel". Hennoste on jõudnud arusaamale, et mingisugust ühtset netikeelt reaalselt olemas ei ole. On erinevad slängid ja muu selline.
Kõige tuntumaks netikeelsuseks peab ta emotikonide kasutust. Tõsi ju on, et tänapäeval kasutavad internetisuhtlusel pea kõik mingil määral " smaile". Kindlasti ei ole enamus meist selle üle kunagi nii põhjalikult pead murdnud, kuid kui natuke mõtlema hakata siis selgub tõesti, et tihti kasutatakse emotikone kas oma emotsioonide varjamiseks või salamisi keeldumiseks mõnest vestlusest või vastusest. Lihtne on ju visata üks smail ilma pikema seletuseta. Vähetõenäoliselt hakkab vestluskaaslane edasi pärima, lootes et ta sai vihjest aru.
Kui hea selline visuaalne kommunikatsioon tegelikult on..
Lihtsalt mingist pildikesest võib ka väga valesti aru saada, kasvõi sel lihtsal põhjusel, et neid näokesi on loodud juba nii palju, et raske on aru saada mis ilme neil siis nüüd reaalselt on.
http://arvamus.postimees.ee/2622918/tiit-hennoste-kuule-ma-eemale-nuud
1990 aastatel koos interneti sünniga arvatakse olevat sündinud ka "netikeel". Hennoste on jõudnud arusaamale, et mingisugust ühtset netikeelt reaalselt olemas ei ole. On erinevad slängid ja muu selline.
Kõige tuntumaks netikeelsuseks peab ta emotikonide kasutust. Tõsi ju on, et tänapäeval kasutavad internetisuhtlusel pea kõik mingil määral " smaile". Kindlasti ei ole enamus meist selle üle kunagi nii põhjalikult pead murdnud, kuid kui natuke mõtlema hakata siis selgub tõesti, et tihti kasutatakse emotikone kas oma emotsioonide varjamiseks või salamisi keeldumiseks mõnest vestlusest või vastusest. Lihtne on ju visata üks smail ilma pikema seletuseta. Vähetõenäoliselt hakkab vestluskaaslane edasi pärima, lootes et ta sai vihjest aru.
Kui hea selline visuaalne kommunikatsioon tegelikult on..
Lihtsalt mingist pildikesest võib ka väga valesti aru saada, kasvõi sel lihtsal põhjusel, et neid näokesi on loodud juba nii palju, et raske on aru saada mis ilme neil siis nüüd reaalselt on.
Subscribe to:
Posts (Atom)