Social construction of reality

Igaüks loob omale enda maailma ning reaalsuse. See reaalsus on kõigil erinev, kuna meie sotsiaalne taust on erinev. Kõigil on omad uskumused ja arvamused ning ka päritolu ja kultuur, mis muudavad nii meid ennast kui ka meie elu ja harjumusi küllaltki omanäoliseks. Loomulikult on olemas ka teatud ühiskondlikud tavad, mida enamik inimesi ühtmoodi järgib ja nende järgi elab. Selle kohta tõi Päivi meile hea näite politsei olemuse kohta. Enamus inimestest siiski aktsepteerib politseid ning on seadusekuulekad ja politseil on  kehtestatud ühiskonna jaoks omad reeglid. See saab nii toimida, kuna ühiskond on nõus sellega, kuid kui inimesed arvaksid  näiteks, et nad ei vaja politseid absoluutselt, siis ei saaks selline organisatsioon üldse eksisteerida, kuna ühiskond ei võtaks seda vastu ja ei järgiks nende seatud piire.

Kui vaadelda maailma süsteemina , siis jällegi hoiab seda koos kommunikatsioon, mis ühendab inimesi ja aitab neil üksteist paremini mõista. Suhtekorralduses on oluline roll avatusel- iga üks meist peaks olema avatum ja tolerantsem teiste inimeste vastu ning ka erinevate rahvuste ja kultuuride vastu, et mõista seda maailma paremini.

Kuna ühiskond koosneb nii erinevatest inimestest, siis toongi siinkohal jutu sisse artikli, kus Berger toob  välja keele olulise rolli. Sõnad muudavad meie elu palju lihtsamaks, sest just sõnad aitavad meil end võimalikult hõlpsalt teistele mõistetavaks teha.

Berger on öelnud: “ Sõnad loovad reaalsust, mitte ei kirjelda seda“. Näiteks, kui kohtunik ütleb, et ma määran teile aasta vangistust,  siis ta mitte ei kirjelda olukorda vaid loob seda.

 J. L. Austin on öelnud, et ütlused on olulised mitte sellepärast, et nad kirjeldavad midagi , vaid sellepärast, et nad teevad midagi.

Artikkel toob välja jällegi suhtekorraldaja olulisuse. Me teame juba, et suhtekorraldaja peab oskama asju analüüsida ja ennetada ning peab oma tegemisi enamasti planeerima. Kõigi organisatsiooni osade vahel peab toimuma pidev infovahetus. Ka Marguerite Sullivan ütles,et kui ikkagi midagi viltu veab, siis on just suhtekorraldaja roll nii organisatsiooni sees kui ka avalikkusele jagada võimalikult kiiresti infot, olgu see siis kasvõi väga pealiskaudne. See on oluline organisatsiooni maine päästmiseks või säilitamiseks ja selle jaoks, et ajakirjandus ja meedia ei oleks esimene allikas kust inimesed seda informatsiooni saavad.

Rõhutan siis veel, et tuleb olla tolerantne ja  alati avatud võtmaks vastu uut informatsiooni erinevate inimeste ja nende mõtteviiside kohta, sest ainult nii saame me seda maailma mõista, seda enam, et see maailma on igaühe jaoks erinev.

Arvan, et kõigile tuleks anda võimalus näidata end sellisena nagu ta on, mitte hakata esmamulje põhjal mingi stereotüübi järgi  hukka mõistma.  Kõik ilusad blondid naised ei ole rumalad tibid ja kõik mehed, kes enda eest rohkem hoolt kannavad ei pruugi salamisi teiste meeste poole vaadata.