Economic capital is in banks, cultural capital is inside people’s heads and social capital is in relationships.

Minu jaoks on sotsiaalne kapital erinevate vaatenurkadega inimeste gruppide omavaheline usaldusel põhinev kommunikatsioon ja koostöö ühise eesmärgi nimel.Tore on ju kui sarnaste vaatenurkade ja huvidega inimesed saavad kokku, et saavutada üheskoos midagi. Mida rohkem grupid oma arvamust avaldavad,seda rohkem mõjutab see ka neid, kes reaalselt midagi muuta saaksid . Üksikisikul on palju raskem midagi muuta kui ühiselt tegutseval grupil. Igaüks oskab asja võib-olla teisest vaatenurgast põhjendada ja seletada. Kui rääkida just Eestist, siis ka siin on eripiirkondades inimestel erinevad soovid ja huvid. Nende pidev omavaheline suhtlemine ja püüdlemine ühise eesmärgi nimel aitabki nende vajadusi näiteks omavalitsusteni viia, kes omakorda peaks püüdma tegutseda rahva heaolu nimel.

Samuti on igasugused sidemed erinevate inimeste või gruppidega alati head. Kasvõi töökoha leidmisel on alati kasuks tutvused, eelistatakse ju enamasti sõpru ja tuttavaid, sest neid võib usaldada.

Selleks, et häid suhteid hoida, tuleb jällegi olla avatud ja aus. Pigem tuleb ka halbu asju ise mainida,sest hiljem võivad need ikkagi välja tulla ja rääkides töökohtadest, siis võib rääkimata jätmine kaasa tuua töökoha kaotamise.

Artiklist lugesin Putnami arutelu, kus ta väidab, et tänapäeval   sotsiaalse kapitali vähenemises mängib suurt rolli massimeedia kiire areng. Mina olen sellega igati nõus. Inimesed on mugavad, suheldakse pigem internetis kui minnakse kellegagi kohtuma. Tegelikult võib suhtlemine interneti kaudu pigem tuua kahju kui kasu. Inimeste vaheline usaldus on palju suurem, kui kohtutakse kellegagi isiklikult, nähakse milline vestluskaaslane üldse välja näeb ja mis mulje ta reaalses elus jätab. Internetis suhtlemisel ei suudeta alati anda edasi õigeid emotsioone ning võidakse üksteist valesti mõista. Halvemal juhul võib internetis suheldes kõvasti petta saada. Päris kindlalt ei tea ju kunagi, kes teiselpool ekraani on. Igaüks võib end rääkida kelleks tahes.

Inimesed peaksid hakkama jälle virtuaalsest maailmast välja tulema ja üksteisega reaalselt kohtuma ja suhtlema. Mina arvan, et mida rohkem on häid suhteid erinevate inimestega, seda lihtsam on meie elu. Vaid internetipõhistel suhetel ei saa ju ometi väga suurt usaldust osapoolte vahel olla,seega ei saa niiviisi ka häid, usaldusväärseid ja kauakestvaid suhteid luua.

Usaldus, ausus, avatus..

Pikaajalise suhte aluseks, mille mõlemad pooled on õnnelikud, on muidugi mõista ausus ja usaldus.

Siinkohal siis on juttu firmade/organisatsioonide ja klientide vahelisest usaldusest. Iga hästi toimiva firma eesmärgiks peaks olema oma klientides usalduse äratamine. Samas tuleb olla alati aus kõige suhtes, sest kui promotakse halba asja hea nime all, siis saavad ju inimesed sellest peagi aru ning firma maine koheselt langeb ja klientide usaldus väheneb või kaob sootuks. Usalduse tagasivõitmiseks tuleb aga palju palju rohkem vaeva näha ja  mõne väga pettunud  kliendi puhul pole see üdlse võimalik. Ebaõnnestumisest haaravad ju kinni kohe ajakirjanikud, kes aitavad paljuski kaasa maine maatasa tegemisele.

Alats 90ndatest hakkasid organisatsioonid looma häid suhteid endale kasulike sihtrühmadega, kes aitaksid nende mainet tõsta või hoida. Eriti palju abi on stakeholderitest kriisi ajal. Kui organisatsioonil on palju häid suhteid, siis aitavad need tasakaalustada ja siluda ebaõnnestumisi. Rohkem kuulatakse ju ikka arvamusi, mis tulevad usaldusväärsematest allikatest.

Firmasid ja organisatsioone , mis tegelevad sama valdkonnaga on ju palju ning tuleb osata konkureerida ja parem olla. Mida rohkem on firmal toetajaid erinevatest valdkondadest, seda rohkem suudab ta areneda, sest igaüks näeb ju asja oma vaatenurgast. Äärmiselt oluline on ka suhelda sihtrühmadega. Firma peab võimalikult täpselt teadma ja arvestama oma klientide vajaduste ja soovidega. Just nii saab ta pakkuda ainult kõige paremaid ja tahetumaid tooteid/teenuseid, saades seeläbi ka tunnustust ja hea reputatsiooni. Klient tahab ju tunda, et ka tema soovidega arvestatakse. Mis saab firma jaoks veel parem olla kui koostöö sihtrühmadega sujub, kõik töötavad ühise eesmärgi nimel ning on kõikidele pooleltele maksimaalselt kasulik. Mida parem on reputatsioon ,seda rohkem inimesi tunneb ju asja vastu huvi.

Eelmises ülesandes tutvustasin siis A.Le Coq’i kommunikatsiooni. Selle organisatsiooni reputatsiooni kohta arvan, et see on neil väga hea. Mina ei ole kuskilt leidnud negatiivseid kommentaare nende kohta. Pigem uuritakse uute toodete ja hindade kohta, millele lahkelt vastatakse facebookis. Osatakse inimestele meelejärgi olla katsetades erinevaid maitseid ja tooteid ning tehes pidevalt kampaaniaid ja soodusmüüke, mis loomulikult meeldib paljudele. A. Le Coq ise tunnistab, et nende senine edu on saavutatud tänu ühiskonna positiivsele toetusele ja peab seetõttu enda kohustuseks toetada neid valdkondi, mida ei ole piisavalt rahastatud. Ettevõte toetab tipp- ja rahvasporti, kultuuri ning teadust, aidates tõhusa maksumaksjana kaasa nende valdkondade arengule. See tõstab nende mainet Eest rahva ees veelgi. Kõik teavad ju näiteks A. Le Coq arenat, mis on loodud meie sportlastele.

A. Le Coq

Seekord siis oli meie ülesandeks uurida ja analüüsida kommunikatsiooni  organisatsiooni/ firma ja klientide vahel ning kuidas või mis võtteid selleks kasutatakse.

Valisin uurimiseks just  A. Le Coq’i kuna selle facebooki lehekülg on mulle ennegi silma jäänud oma mitmekesisusega.

http://www.facebook.com/?ref=home#!/elusonmaitset A. Le Coq'i facebooki leht.

Natukene ajalugu: Aktsiaselts A. Le Coq on Eesti vanim õlletootja ning tänaseks ka suurim joogitootja, kelle tootevalikus on kümme tootekategooriat – alates veest, siirupist, mahlast, mahla-, karastus-, energia- ja spordijookidest ning lõpetades lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ning gin long-drinkidega.

A. Le Coq & Co. On rajatud 1807. aastal  Preisimaal, samanimelise perekonna poolt. 1820. aastatel asus Albert L. J. Le Coq kauplema veinimõisa toodetega Londonis, hiljem hakkas ka villima ja eksportima omanimelist venepärast stout’i. Kuna Venemaal hakata õlut järgi tegema, otsustasid nad kolida oma villimistehased hoopis sinna. Mitmeid aastaid kestnud otsingute tulemustena, valiti õlle tegemiseks AS Tivoli Tartus, kus ettevõte töötab tänaseni.

Reklaamvanker

 Tulles tagasi tänapäeva ning jälgides nende tegemisi facebookis, meeldis mulle kohe selle lehe informatiivsus. On võimalik saada informatsiooni kõige neid puudutava kohta. Alustades siis sellest, et on olemas infot nende firma kohta ning välja on toodud kõikide toodete nimekiri. Samuti on viited linkidele vikipeediasse ja kodulehele,kust siis soovikorral saab täpsemat informatsiooni .
 Pidevalt on neil allahinnatud tooteid ja pakkumisi,  mille hindu facebookist on võimalik näha koos poodide nimetustega, kus need hinnad parasjagu kehtivad. Lisatakse ka linke firmat puudutavate uudiste kohta.

  A.Le Coq’i põhiliseks hitiks on loomulikult A.Le Coq Premium ja selle  reklaami saab facebookist vaadata.
  Postitatakse pilte nende töödest ja tegemistest, et huvilistel oleks neid alati võimalus jälgida ja kommenteerida. Nende lehelt on võimalik näha  teiste inimeste postitatud pilte A. Le Coq’ist.
 On olemas ka küsimuste rubriik, mille kaudu inimestelt tagasisidet saadakse.
  Facebooki lehelt leiab  nendepoolseid soovitusi kuidas A.Le Coq’i tooteid kõige paremini nautida.
   Kindlasti teeb nende kommunikatsiooni kahesuunaliseks  see, et nad viivad läbi küsitlusi, paludes inimestel ühe või teise toote kohta oma arvamust avaldada ja seda põhjendada.
  Asja teevad põnevaks auhinnamängud, milles kõik soovijad saavad osaleda.

Minu arvates on A. Le Coq’i facebooki leht väga informatiive ning on  hea ja lihtne end nende tegemistega kurssi viia. Arvestades , et see leht meeldib veel 21 230le kasutajale , siis arvan , et nende kommunikatsioon toimib hästi, on kahesuunaline ja sümmeetriline tänu firma ja klientide osavõtlikkusele  suhtlemises.

A. Le Coq Maiz

                                            A. Le Coq Music Box telereklaam Elus on õlut

Social construction of reality

Igaüks loob omale enda maailma ning reaalsuse. See reaalsus on kõigil erinev, kuna meie sotsiaalne taust on erinev. Kõigil on omad uskumused ja arvamused ning ka päritolu ja kultuur, mis muudavad nii meid ennast kui ka meie elu ja harjumusi küllaltki omanäoliseks. Loomulikult on olemas ka teatud ühiskondlikud tavad, mida enamik inimesi ühtmoodi järgib ja nende järgi elab. Selle kohta tõi Päivi meile hea näite politsei olemuse kohta. Enamus inimestest siiski aktsepteerib politseid ning on seadusekuulekad ja politseil on  kehtestatud ühiskonna jaoks omad reeglid. See saab nii toimida, kuna ühiskond on nõus sellega, kuid kui inimesed arvaksid  näiteks, et nad ei vaja politseid absoluutselt, siis ei saaks selline organisatsioon üldse eksisteerida, kuna ühiskond ei võtaks seda vastu ja ei järgiks nende seatud piire.

Kui vaadelda maailma süsteemina , siis jällegi hoiab seda koos kommunikatsioon, mis ühendab inimesi ja aitab neil üksteist paremini mõista. Suhtekorralduses on oluline roll avatusel- iga üks meist peaks olema avatum ja tolerantsem teiste inimeste vastu ning ka erinevate rahvuste ja kultuuride vastu, et mõista seda maailma paremini.

Kuna ühiskond koosneb nii erinevatest inimestest, siis toongi siinkohal jutu sisse artikli, kus Berger toob  välja keele olulise rolli. Sõnad muudavad meie elu palju lihtsamaks, sest just sõnad aitavad meil end võimalikult hõlpsalt teistele mõistetavaks teha.

Berger on öelnud: “ Sõnad loovad reaalsust, mitte ei kirjelda seda“. Näiteks, kui kohtunik ütleb, et ma määran teile aasta vangistust,  siis ta mitte ei kirjelda olukorda vaid loob seda.

 J. L. Austin on öelnud, et ütlused on olulised mitte sellepärast, et nad kirjeldavad midagi , vaid sellepärast, et nad teevad midagi.

Artikkel toob välja jällegi suhtekorraldaja olulisuse. Me teame juba, et suhtekorraldaja peab oskama asju analüüsida ja ennetada ning peab oma tegemisi enamasti planeerima. Kõigi organisatsiooni osade vahel peab toimuma pidev infovahetus. Ka Marguerite Sullivan ütles,et kui ikkagi midagi viltu veab, siis on just suhtekorraldaja roll nii organisatsiooni sees kui ka avalikkusele jagada võimalikult kiiresti infot, olgu see siis kasvõi väga pealiskaudne. See on oluline organisatsiooni maine päästmiseks või säilitamiseks ja selle jaoks, et ajakirjandus ja meedia ei oleks esimene allikas kust inimesed seda informatsiooni saavad.

Rõhutan siis veel, et tuleb olla tolerantne ja  alati avatud võtmaks vastu uut informatsiooni erinevate inimeste ja nende mõtteviiside kohta, sest ainult nii saame me seda maailma mõista, seda enam, et see maailma on igaühe jaoks erinev.

Arvan, et kõigile tuleks anda võimalus näidata end sellisena nagu ta on, mitte hakata esmamulje põhjal mingi stereotüübi järgi  hukka mõistma.  Kõik ilusad blondid naised ei ole rumalad tibid ja kõik mehed, kes enda eest rohkem hoolt kannavad ei pruugi salamisi teiste meeste poole vaadata.

Mindmap